Ketogeenne dieet. Algus

Tervislikel või ka isiklikel põhjustel läheb meie pere üle ketogeensele dieedile. See otsus ei ole lambist vaid arvame tõesti, et sellest võib kasu olla. See täpnse põhjus, miks otsustasime dieedi kasuks, ei ole üldse seotud sellega, et tänapäeval on igasugune dieeditamine ja katsetamine popp või et oleme ülekaalus või midagi muud. See on tõsise ja isikliku tervisliku probleemi tõttu.

Esmalt otsisin välja toiduained ja toitained, mida ei tohi seoses dieediga teha. Tegin sellest ka esmase kokkuvõtte. Alguses oli küll hirmutav. Ausalt. Tunne on, et mida me siis sööme?! Ja ega ma päris täpselt veel ei teagi, mida, kuna tegin sellega algust täna.

Kuna ma pole selleks ekstra poes käinud, siis proovisin tänase söögi plaane sedaviisi kohandada, et need ei läheks vastuollu meie pere uue dieediga.

Ühesõnaga: tegin siis suure tabeli: Ja, Ei ja hästi vähe.

Täna olin plaaninud teha tomati-makaronisupp.
Nii. Makaron on välistatud. Asendasin siis selle seentega. Kuid muidu toimisin retsepti järgi:
1 sibul
2 küüslaauguküünt
1 punane paprika
800g punaseid tomateid purgis
2spl rapsiõli
1 l köögiviljapuljong
suhkrut ei pannud
sool/pipar basiilikulehed

Keeda makaronid ( ei keetnud, kuna ma ei pannudki neid. läksin sealt kohe edasi). kuumuta peenestatud sibul, küüslaauk, paprika õlis. lisa tomatikonserv, kuubikutest valmistatud puljong. keeda kaane all 5-10 min, maitsesta soola/pipraga.
rebi hulka basiilikulehed. soovi korral püreesta (ei soovinud). kuumuta kõik koos veelkord ja serveeri.

Supp sai väga maitsev. VB natuke liiga lahja. Aga alati oleks saanud ka veidi liha juurde lisada.

Ma ei tea, kas ma teen õiget asja ja kas sellest on kasu. Aga ma loodan. Ma tõesti südamest loodan. Igasugune tagasiside ja nõu on muidugi alati oodatud ja abiks :)

Neljapäev

Ausalt, ma polegi vahepeal süüa tenud, kuna mees on tubli olnud või siis pole me kodus olnud.
Aga eile sai tehtud. Retsept on pärit Pere ja Köök november2016. Ja nimeks Kanavorm riisi ja kartulitega.
Vaja läheb siis:
4-8 kanakoiba
1 hakitud sibul
praadimiseks õli
200g täisterariisi mul oli jasmiini riis
6 väiksemat kartulit
6dl vett

Maitseainesegu:
1tl paprikat.. rumal nagu ma olen, ma ei saa aru mis see tähendab ja ma hoopis lõikasin ühe terve paprika sinna söögi hulka. Tuli ka hea. Aga vb on siis tõesti mingi selline maitseaine olemas.. misiganes.
0,5tl jahvatatud vürtsköömneid
0.5tl kollajuurt ehk kurkumit seda mul kohe kindlasti ei ole..
1tl soola
musta pipart

Ühesõnaga mina seda maitsesegu ei teinud. Maitsestasin oma kanakoivad lihtsalt majoneesi ja soolaga. Klassika

Siis retseptis on selline lause: Hauta sibul õlis klaasjaks. Lisa riis, kuumuta läbi. Aga enne seda ma ei loe kuskilt, kas riis tuleb keeta.. ühesõnaga ma tegin siis nii. Panin riisi keema ja samal ajal maitsestasin kana. Lõikasin juurde toore kartuli. Hiljem mulle tundus, et kartul sai liiga pehme. Oleksin ehk pidanud jätma suuremad tükid ja ahjus veidi vähem hoidma.külmikus.

Söök tuli minu meelest nii ja naa. Kartul oleks võinud olla suuremate tükkidena. Aga ma pole kindel, kas soovin edaspidi riisi ja kartulit sedasi kokku panna....

Esmaspäev

Mõtlen siis uuesti kirjutama hakata.
Ma olen ikka süüa teinud ja tunnen ennast selles asjas kindlamalt.
Täna tegin siis kana. Retsept tuli selle aasta Selveri kalendrist.
Lihtsalt mõned asjad: et sinna oli vaja maisi ja laimi aga kui vaadata seda valmistamise juhendit, siis mina välja ei loe, millal need kaks söögi sisse lähevad.
Aga muidu maitsev.
Vaja läheb kanafileed
porgand
brokoli
mais
kookospiim
maitseained
Praadisin kana läbi, olin selle eelnevalt ka maitsestanud..ee..soolaga,lisasin tükeldatud prokoli ja porgandi. Samal ajal, siis hautasin veidi ja lisasin laimi mahla ning kookospiima ja taas väiksel tulel hoidsin seda.
Juurde keetsin alguses kartulid aga kui ma hakkasin kujutama, kuidas see kõik ikka riisiga maiseb, siis ma pidin ka riisi juurde keetma.
Kokkuvõttes tuli nämm-nämm.
Lihtsalt, oleks tore, kui räägitaks täpselt, mida millal kui palju peab panema.

Kolmapäev

Ja ikka need kotletid!! Nimelt ka mu oma kleebitud vihikus on esimesel kohal kotletid. Mis siis ikka. teeme siis kotlette.
Nimi on virsikukastmes kanalihapallid.
400g kanahakkliha
50g parmesani ma panin tavalist riivitud juustu
0.5tl karrit- ei maitse
11tl soola panin maitse järgi
0.5tl must pipar
2 küüslaauguküünt
100g juustukuubikuid ma kasutasin mozzarellat mis eelmisest korrast üle jäi
Virsikukaste:
4sl toiduõli
3 virsikut ma kasutasin konservi omi
1tl värskelt riivitud ingver
1.5dl kuldseid rosinaid. mu pere ei söö neid
1 sinul
3 küüslaauguküünt
4sl moosisuhkrut. kasutasin tavalist ja poole vähem
soola

Sega kokku hakkliha ja hakitud sibul, küüslaauk, parmesan, karri, sool pipar. Vormi massist ühesuurused pallid ja suru sisse juustutükk. Igasse üks siis. küpseta ahjus 200 kraadi 20-25 mintsa.
Samal ajal kui pallid ahjus tegin kastme. Hakkisin sibula ja küüslaaugu kuumutasin neid pannil õlis. tükaldasin virsiku, riivisin ingveri ja lisasin need mõlemad pannile. lisasin pool klaasi vett ka ja väga väiksel tulel siis kuumutasin ja segasin. pigistasin virsikud katki. ja segasin ikka edasi.
maitse oli selline, et lihapallidest on mul kopp ees, kuigi need kõige hullemad ei tulnud. kuid kaste oli võõra maitsega. ühesõnaga kirjutasin vihikusse, et seda enam ei teeks.

aga veel proovisin üle pika aja kooki teha. ja kõik läks nii, nagu alati

Võtsin retsepti Pereköögi kokaraamatust kuna soolaseid toite olen ma sealt teinud küll ja veel, kuid magusaid väga vähe, kui üldse.
nimeks on kookoshelbetort.
Ma valisin selle, kuna näis lihtne ja kõik asjad, peale või, olid mul olemas ka. mõtlesin siis, et hea, saan jääkidest lahti.
põhi on siis
6 munavalget
2dl suhkur
200g kookoshelbeid
Vahustasin munavalge. Ma arvan, seal on ka mu esimene viga. Ma ei löönud seda äkki piisavalt vahule, kuna ema on öelnud, et sellest saab siis midagi, mis ei kõlba kuhugi. lisasin siis kookoshelbed, segasin laiali ja vormi ja ahju 180 kraadi 30 mintsa.
samal ajal tegin siis kreemi mis on
6 munakollast
6sl suhkrut mis ma unustasin ja parem ongi
100g soksi kuna pole mainitud mis värvi võtsin valge, kuna mul oli seda jäänud kuskilt
125g võid
mikserdasi siis ka munakollase ja panin selle veevanni, ehk siis munakollane oli ühes kausis mille asetasin õrnalt suuremasse potti, kus oli veidi vett sees. ja siis mõne aja möödudes lisasin munakollasele seltsiks ka oma tükeldatud soksi. segasin, kuniks soks oli sulanud. tõstsin siis kõrvale ja puistasin peale oma kakao jäägi. kogu mass võttis pruuni välimuse.
Siis võtsin välja oma koogipõhja. ja volaa. seda küll enam 2-3 tordipõhjaks ei lõika. Hea, et ma selle ühegi kätte saan. mis siis ikka., ega kallist kraami ei saa raisata. valasin kogu oma katte osa selllele peale ja panin külmikusse, kõik valgus laiali. ega see mingi tort just ei ole ja ega tükke sealt lõigata ei saa. kuid kui lusikaga mekkida ja süüa nagu.. ma ei tea.. magustoitu siis maitse on ju hea, tuleb tunnistada. aga pekki läks see üritus mul. ega päevad pole vennad. nii ka kokanduses.

Esmaspäev

mingi jamps on, et enam telefonist ma ei saa ( juba 3x) blogi pidada. Aga: Olen ikka oma kotletide juures. Ja seekord siis Itaaliapärane kotletiroog. 450g veisehakkliha sool, pipar 2sl hakitud peterselli 1dl jahu 1.5dl riivsai 1 muna 150g mozzarella´t 400g purustatud tomateid 1tl suhkur 1.5tl itaalia maitseainesegu- mul seda pole 0.5dl riivitud parmesani - ma panin tavalist juustu Segasin hakkliha soola, pipra, peterselli, jahu, muna ja riivsaiaga. Mätsisin kahe lusika vahel kotletid valmis ja praadisin. See tuli üllatavalt lihtsalt välja. Samal ajal panin pesu kuivama, lasin koera õue ja pesin nõud. Uskumatu. Kas nüüd lõpuks olen ka mina õppinud aega nö maksimaalselt kasutama. Kas ehk tunnen ennast juba söögitegemise juures kindlamalt ;)? Igatahes praadisin oma kotlette ja panin samal ajal ka riisi keema. Kotletid läksid edasi küpsetusvormi. Maitsestasin tomatid suhkruga. Iga kotlet sai peale personaalse tüki mozzarellat ja siis valasin kotletid üle tomatipastaga. Kõige lõpuks puistasin ka juustu. Mulle väga juustused asjad ei maitse, seega hoidsin ennast tagasi. Siis läks kogu asi ahju. Kirjas on 225 kraadi ja 20 mintsa. Ma kardsin, et juust läheb kõrbema, seega panin 180 kraadi ja siis vaatasin aeg-ajalt ahju, et kui juust oli enam-vähem sulanud, keerasin ahju kinni. Kuna liha oli eelnevalt praetud, ei olnud suurt riski, et söök valmis ei saaks. Või jääks tooreks. Hiljem mõtlesin, et oleksin võinud sinna vormi lisada veel külmutatud juurikaid. Kuid ehk siis teine kord. Maitsev sai. Arvan, et teen nüüd selle kotletiraamatuga väikese pausi ja otsin üles oma kleebitud vihiku, kus on sees siis erinevatest kohtadest lõigatud retseptid. Proovib nüüd siis ka neist jagu saada.

Teisipäev

Tänast juttu kirjutades avastasin, et juba eelmine ei läinud üles. Ja nüüd polegi mul neid polte enam. Ka see lugu ei läinud üles ja siis pidin need 2 lugu arvutis ümber kirjutama.. seega pilte enam ei ole, kuna arvasin, et sain lood telefonis kenasti üles ja kustutasin pildid. Siis aga märkasin, et ei eelmine ega see ei jõudnudki üles. Seega- vabandust , pilte ei ole. Ma ei tea, mis värk seal telos juhtus. Aga teisipäeval oli siis nii: Ma olen ikka oma lihapallide ja kotletide raamatus. Seekord viis meid järgmine siis Karlssoni lihapallide juurde. Võib-olla seetõttu, et plaanis on oktoobrikuus Estoniasse kaema minna. Vaja läheb siis: 250g seguhakkliha 2.5dl kohvikoort ma panin tunde järgi sama palju riivsaia mida sai taas tunde järgi pandud. 3 muna 1tl soola 1dl tomatikastet Pipar ja hakklihamaitseaine ja petersell ( viimast mul polnud). Segasin koore riivsaiaga ning lisasin kõik muu. Soovitb siin retseptis ka tunnikese seda massi külmikus hoida kuid kellel siis selleks aega. Ikka kohe küpsetama. Kuidas saab neid pallideks on mu küsimus?. Ma saan midagi kotletide ja pallide vahepealsed. Siis kuidas ma saan külgesid küpsetada? Kust ma tean, et sisu toores ei ole kui pealt ja alt juba kõrbeb see pallike? Ja tomatipasta jätab väga petliku mulje, et ongi toored, sest punast kumab läbi. Ma ise olen lõpptulemusega rahul aga kas mu ema oleks või ütleks, et " Huvitava maitsega". Kas mees on rahul? Maitse poolest on väga head. Minu arvates. Ikkagi edusamm. Kas raamatu lõpuks olen juba osav kotletide küpsetaja? Juurde tegin seekord tatart. Esimene mõte oli ikka kartul, kuid siis meenus, kuidas keegi rääkis, et tänapäeval lapsed ei armasta tatart. Tänapäeva mehed ka! Seega otsustasin tatra kasuks. Panin vee keema, lisasin soola tatar sisse , 20 mintsa ja siis tunde järgi tükk võid ning kaane alla seisma. Tuli alt ära ja seisab. See on 1 ja ainus viis, kuidas ma tatart teen,. Mulle maitseb ka see. Ega ma teisi maitseid ju ei tea ka :P Kuigi mu lihapallid ei näe välja kui preilei Soku omad, kuid nagu Jane omad näevad nad küll välja. Ja sellest on mulle küllalt. Mulle maitseb see küüslaaugu salatikaste millest eelmises loos juttu oli, panin natike ka seda oma taldriku äärele. lisaks tatrale ka kurk ja tomat ( klassika!!) ja nämm. Väga maitsev söök!

Neljapäev

See aasta on olnud julmalt kiire. Aga mul uus telefon ja taas saan yles pildistada oma suus sulavad road. Olen endiselt kotletidemaastikul raamatuga Kotletid. Autoriks R. Mikk. Siin on mul ees pikniku pihvileivad. 600g veisehakkliha 1sibul 3 küüslaauguküünt 1sl hakitud värsket tüümiani mul oli seda maitseainete purgis 1tl wocoestriei kastet pole halli aimugi mis see on või kas see õigesti kirjagi sai. seega seda ma ei pannud. 2 muna 1dl musti oliive. Ma ei söö oliiive- ei pane! 1tl soola 10 slmarineeritud salatikurk Lõikasin kõik juppideks ja segasin kokku. ning hakkasin praadima. Eile läks meelest kukleid osta seega mul ei ole hetkel võimalust burksist pilti teha. Ja praadimise ajal puistasin marineeritud kurgijuppe, mis tegi praadimise pahaks, kuna kotlet ei püsinud enam koos. 1 laguneski täiesti laiali. Tegin sellest endale lõuna. Lisasin juurde veel ka tomatit ja kurki. Muidu burgerile ostsime kurki ja tomatit ja kyyslaaugu maitselist kastet, see tarplani salatikaste. Pole seda kunagi proovinud, aga eks siis õhtul paistab. Kotletid olid küll nämmad ja kui sai sai veel juurde, siis kõik see kokku oli super hea. Vaid oleks tahtnud juustu lisada vahele, aga see unus osta.