Laupäev

Tänane õhtusöök on Pärnu linnas Krooni kohvikus.
Tellisin krõbeda kana mee kastmes ja väikse kannu vett. Kana oli 6.90 ja vesi 1 euro.
Kana nimetus ja hind olid võib- olla veidi teised. Ses suhtes , et veidi teised☺
Aga maitses see kana väga hästi.
Koht ise on lihtne kuid teenindaja on lahke ja naeratav.
Kõht sai täis ja ma armastan süüa!

Reede

Hommikuks ei olnud muud, kui muna. Kõik leiva ja saiakotid sai läbi vaadatud, kuid ei midagi söödavat. Need, mis seal olid, leidsid tee otse prügikasti.
Oleks olnud võomalus süüa ka krõbinaid kuid munad tundusid ahvatlevamad. Seega- sellised nad tulid. Riivisin peale veidi ka juustu, kuid pildilt pole vist suurt aru saada.

Neljapäev

Mu viimsel päeval saab teha statistikat, et mis päeval ma kõige rohkem süüa olen teinud.
Aga siiani kuidagi oli jälle nii, et toitusime supist ja jääkidest.
Täna aga on Selveri köögi päev.
Ostsin 4 köögiviljakotleti ja kapsa-kurgi salatit, kodus keetsin kartuli ja volaa.
See nädal on kuidagi kiire ja palju toimetamist. Hommikuti olen endiselt mannaputru teinud. See maitseb lapsele kõige rohkem. Sööb alati kõik ära. Täna sai ka see otsa. Mees jäigi ilma pidi hommikul krõbinaid sööma.
Vahepeal mõtlen, et huvitav, kuidas teised pered toituvad....kas jään haru keskmise hulka, või peaksin rohkem pingutama.. pole ju kellegagi võrrelda ka...kas asi muutuks paremaks, kui väike laps oleks peres...
Mäletan oma lapsepõlvest seda, et pea iga kord, kui oli saunapäev, tegi ema kringli. Pärast sauna siis sõime seda.
Ma pole aga elu sees ühtegi kringlit teinud.
Arenguruumi on.

Esmaspäev

Ammu pole suppi teinud.
Täna siis supipäev.
Pereköögi kokaraamat annab lihtsa ja kiire retsepti pealkirjaga hakkliha-kiirsupp.
Seda oli tõesti kiire ja lihtne valmistada ning väga midagi vaja ei olnud ka, et supist asja saaks.
Eriti mõnusa maitse annab supile marineeritud kurk.
Mulle igatahes maises ja märkuseks raamatusse kirjutasin väga maitsev ja lihtne teha.
Ilusat ja kerget nädala algust ☺

Ja üksi asi: kallid vanemad, õpetage varakult oma lapsi süüa tegema.

Näiteks kuulsin hiljuti sellist asja: peres on 4 liiget ( pluss kass ja koer),kellest 2 on tütred. Üks 17 ja teine 11. Ning ema tegi nõnda, ütles, et iga nädal vastutab üks liige toidu tegemise eest. Ehk siis üks nädal on ema nädal, teine isa, kolmas ühe õe ja neljas teise õe. Ehk siis ema annab tütardele raha, millega nad peavad suutma terve nädal perele süüa osta ning peavad söögi ka ise valmis tegema nõnda, et kõigile ikka jaguks ka. Mis sööki nad teevad, on nende oma valik. Samuti vastutas ühe nädala eest isa ning ühe nädala eest ema.

Minu arvates suurepärane! Sedasi ei pea ju terve aasta toimima, kuid paar-kolm korda aastas on see ju täitsa tore harjutus, puhkus emale ning vaheldus.

Pühapäev

Otsustasin, et teen midagi lihtsat ja sellest mis kodus on.
Praadisin sii sibulaj ja hakkliha. Samal ajal lõikasin eile keedetud kartuli ketasteks. Laotasin pooled ahjuvormi põhja . Peale valasin siis praetus hakkliha ning siia liha peale panin veel ülejäänud kartulid. Segasin kausis tilk piima ja munad. Puistasin vormi riivitud juustu ja valasin siis vormi muna ja piimaseguga üle. Panin ahju 180 kraadi ja u 30 mintsa. Kui sain ahju ukse kinni taipasin, et unustasin lisada külmetatud juurikad. No mingi see külmetatud juurikate segu. Meil on 1 pakk olemas, kuid kuna olin seda tehes nünda enesekindel siia vot... unustasin.
Kuid maitses ikka söök kemasti. Ma pole seda kuskilt retseptist vaadanid vaid olen kunagi ise selle nö välja mõelnud ja mees kiitis.
Magustoiduks tegin oma vihikust saksa kirsikoogi.
Sinna läks siis 100g pähkleid
500g kirsse
100g soks
100g margariin
1tl kaneel
0.5tl kardemon (mul puudus see)
Pakk küpsiseid
Tuhksuhkur 75g
4muna
Suhkur ( ma ei pannid et äkki tuleb liiga magus)
Kirjas oli mul, et hakkigu ma soks ja pähklid. Mul olid metsapähklid. Ei hakanud ma neid hakkima vaid valasin nad kausai selliatena nagu nad pakendis olid. Siia soksi tegin ka vaid näppude vahel katki.
Lisasin kaneeli ja vahustasin nagu ma olim kunagi kuskilt vihikusse kirjutanud munad nii, et munakollane eraldi ja koos tuhksuhkruga ning munavalge siia niisama. Ja valasin siia ka need massi. Õnneks ei unustamud ma kirsse. Ja siis ahju. 180 kraadi ja u 60minutit. Umbes. Minu "lemmik"väljend kokkamisel.
Võtsin siis koogi ahjust kui see oli seal umbes 50 minutit olnud ja lasin jahtuda. Päris hästi sain kätte.
Kui mA alguses kardsin, et  see on üks ilgelt magus kook siis seda ta polnud küll. Kirsid oma hapuka maitsega ( mul olid külmutatud kirsid) tasakaalustasid teised maitsed. Kokkuvõttes hea maitse kuid vihikusse tuli märge- pigem mitte enam teha.

Laupäev

Üksi olles ei viitsinudgi miskit väga süüa teha. Kuigi korraks tuli mõte, et teeks kooki kuid mõned asjad olid puudu.
Ka tuli mõte või siis kiusatus minna Hesburgerisse.
Aga ei.
Toitusin siia hommikul kolmest võileivast ja ühest keedumunast. Teise sai koer.
Lõunal tegin mannaputru.
Hiljem keetsin suure koguse kartuleid, et homme jääkidest süüa teha ja ise sõin siia mõned kartulid ning lambasooles Rakvere vorstikesi. Peale panin ka majoneesi ja ketšupit. Kuna juba enne läka mõte Hessi peale siia nüüd lubasin endale vähemalt natuke rämpsu.
Ja juurde tegin salati kurgist, tomatist ning leidsin ka ühe paprika. Puistasin üle soolaga ja valmis.
Nüüd hiljem võtsin veel ühe ampsu. Panin kartulile juurde heerimga ja salatit mis eelmisest söögikorrast alles jäi keefir ja õun ja valmis.
Sellised söögikorrad siis.

Reede

Päev algas võileibadega ning kausi kamaga. Kama söön ma ilma suhkruta.
Juba nädal pole ma kohvi joonud. Ma ei mäleta, kas olen maininud, et ma pole elu aeg kohvi joonud kuna ka latte on andnud mulle peavalu. Seega olen selle joomist vältinud. Kuid umbes kuu tagasi tuli ei tea kust tunne, et pean kohvi saama. Nii ma siia kohvi jooma asusin. Kodus on meil ka masin olemas seega lihtne ja kiire viis kohvi saada.
Umbes nädal tagasi ma ei tundnid enam kohvi vajadust ja loobusin.
Olen nüüd aga nädal koolitisel olnud ja eile jõin taas koolitusel olles kohvi. Hommikul kodus aga mitte. Muidu oli nõnda, et hommikul koeraga välja minnes võtsin termosega ka kohvi kaasa ja teise tassi jõin õhtul koju tulles. Nüüd siis koolitusel jõin ühe tassi siin ja täna teise tassi siin. Ja pea taas valutab.
Sööma ruttasin taas Nipernaadi restosse. Täna valisin paneeritud kana. Väga maitsev taas. Ning suur ports. Nämm! Sain juurde ka maitsevee, mis on siissidruni ja kurgivesi.
Kõht täis ja päev võib jätkuda.
Olen nädalavahetusel üksi kodus seega ei tea, kas ja mis süüa teen. Eks siis tegutsedes saab ka tegevused kirja panna. ☺

Neljapäev

Taas külastasin Nipernaadit.
Seekord siis keedukartul kapsahautisega. Hind 4.95.
Suur ports ja väga maitsev.
Teenindaja jagas ka paberid, kus sai avaldada oma arvamust. Seal vist ka loositakse midagi välja ka.
Aga endiselt olid kogemused positiivsed.
Igatahes soovitan!

Kolmapäev

Mõtlesin, et kui juba kirjutan sellest, mida ma kokkan siis võiks kirjutada ka sellest, kui väljas söön.
Hetkel istun Nipernaadis. See asub Tallinnas.
Tellisin päevapakkumise makaronid juustuga. Vesi ja mahl on tasuta.
Roa maksumus on 3.95.
Kaasa saab haarata ka leiba ning lõigata soovi järgi valget saia.
Samuti peab oma söögiriistad ise tooma.
Toit näeb kena ja isuäratav välja. Rääkimata kohast ise. See on peen ja kõrvu kostub klassikaline muusika.
Maitse on ka söögil väga hea.
Soovitan ja tulen isegi tagasi

Teisipäev

Pole ammu postitanud ega ka süüa teinud. Nimelt jäi sünnipäevast paras ports süüa üle ning kuna ka ämm ning äi olid meie pool kogu nädalavahetuse siis nemad ka süüa tegid.
Mina tegin aga täna hommikul taas mannaputru. Ma enam ei maitsesta piima suhkru ega soolaga vaid lisan lihtsalt manna, segan kuni kogu kupatus võtab pudru paksuse ja asun siis vaarikamoosiga putru sööma. Ise naudin seda täiega. Ja ka 9-aastane poiss sööb. Mehest rääkimata. Siis peaks ju ok olema.
Ka piima ja pudru suhe on mul tunde järgi. Ehk siis kui ma esimesel korral ikka proovisin piima ja manna kogused täpselt välja mõõta siis täna hommikul usaldasin tunnet. Ja väga hea tuli. Minu pere sõi.
Õhtul ma suurt midagi ei teinud. Soojendasin Salvesti hapukapsa üles, panin ahju 180 kraadi juurde ja 30 mintsa Rakvere verivorstid ja ise keetsin juurde kartuli.
Salatiks sai kurgi-tomati salat hapukoorega. Ja söök olemas. Kuna poiss kartulit ei söö sai temale soojaks tehtud täistera makaronid, mis pole just minu lemmik aga talle väga meeldib ning nende hulgas oli ka mehe eile tehtus viinerid.
Vot selline purgisöök meil siis täna.
Ütleme nii, et nälja võtab ära ja kõht saab täis aga see on ka kõik... kokkamise rõõm puudub täiesti samuti maitseelamus. Aga kiire ja kerge oli see söök. Kerge valnistada siis.
Ma ei ole selle üle uhke kuid vahel on nõnda, et peab tegema midagi...sellist.

Reede

Nii kiire on olnud, et ei ole jõudnud kirjutada. Aga nüüd siis korraga ja palju.
Ehk siis: eile õhtul tegi kooli viimiseks küpsisekoogi. Sellega tunnen ma ennast kindlalt. Ostan küpsised ja kohupiimapasta ning kodust võtan moosi. Kaunistuseks panin Kalevi nööbid. Need soksikommid.
Teine kook oli siis kunagi Terevisioonist. See on tegelikult kerge kook. Pole vaja küpsetada ega midagi. Olen seda ka varem teinud ning alati on see ka välja tulnud.
Selle koogi põhi on soksi küpsistest ja 70g sulatatud võist. Purustad oma karvaste sõrmekestega küpsised ja segad sulatatud võiga. Ning surud selle massi vormi põhja. Vormi aga pistad külmkappi.
Siis valmistad sisu, milleks on tume soks 200g valge soks 200g. Need on vaja sulatada ja siis ühe segad ühe topsi toorjuustuga teise eraldi kaussi teise toorjuustuga. Ning mõlemasse kaussi segad juurde ka kohupiimapastat. Siis kannad seda sisu kiht kihi haaval põhjale. Ning kaunistuseks sobivad vaarikad. Mina panin kommid. Aga seekord olin ma laisk ja ostsin soksi toorjuustu ja sulatasin vaid valge soksi. Kuid ma unustasin, et teine toorjuust peab olema tavaline. Ma siis ostsin kaks soksi toorjuustu.
Panin siis ööseks külma ja no ei tulnud välja see kook. Oeh. Maitses küll hästi aga siiski... kurb.
Igatahes. Lisaks tegin veel mõned kaunistused limonaadipudelile ja topsidele. Lihtsalt väiksed ideed.

neljapäev

Täna tuleb palju tegemist. Nimelt saab homme meie peres üks poiss aasta vanemaks ja siis tuleb hilisõhtul ja mõned koogid valmis teha.
Kuid enne seda on ju päev ja lõunasöök ootab tegemist.
Eile mõtlesin, et mida siis teha.. soov oli teha midagi kerget. Ilma hakklihata, kuna eks seda ole juba söödud ka.
Nii ma siis lõin kokaraamatu lahti.. võileivatorte ma ise ei söö, seega võin need lehed nö kinni kleepida. Suppi ka ei tahaks...
Otsustasin siis, et teen täna Juustu-paprikasalati ja täidetud pannkoogid singi ja juustuga.Salati tegemiseks läheb siis vaja:
500g juust
3 paprikat
5 keedetud muna
1 karp ananassi omas mahlas
500g majoneesi
soola, sidrunipipart, maitserohelist
Mul oli seekord kõik olemas peale sidrunipipra. Mõtlesin siis, et kas pigistan veidi sidrunit, kuid otsustasin siiski mitte.
Seda oli mega kerge teha. Kogused said mul küll teised. Nt ma ei pannud 500g juustu. Ei teagi, kui palju ma siis seda panin, tunde järgi. Paprikat panin ka kõigest 2 kuna 3 tundus juba liiga palju. Tahtsin panna 5 muna, kuid kui munad keema panin, rääkisin koerale, et annan ühe muna ka talle. Keema panin 5 muna, andsin ühe koerale. Järgi jäi neli. Ananass oli mul olemas. Mitte see tükeldatud vaid need kettad. Sealt oli 2 ketast söödud, seega taas- mul ei olnud tervet purki. Aga siiski pooltäis purk. Sama lugu majoneesiga- ma ei pannud seda 500g vaid tunde järgi. Ja siis panin veidi ka hapukoort. Maitseroheliseks panin peterselli.
Retseptis ütleb, et külmas peaks see olema ka üle öö, kuid ma hoidsin vast pool tundi ja siis juba sõin ise. Aga pere tuleb koju alles pärast 5-6 tundi. Siis selleks ajaks peaks olema maitsed salatis veelgi segunenud.
Aga mulle salat maitses. Väga mõnus, suvine ja värske. Hea valik.Ja ma usun, et seekord mul läks ka 30 mintsa valmistamisele, nagu retseptis kirjas.
Siis kui salat oli valmis ja külma pandud, hakkasin pannukaid tegema.
Taigna tegin siis retsepti järgi, mitte nii, nagu ma ise pannukaid teen.
Retsept näeb ette järgmist:
2dl nisujahu
0.25tl sool
4dl piim
2muna
2sl sulatatud võid
praadimiseks rasvainet.
Ning alustama pidigi nõnda, et segad kokku jahu ja piima ning siis pidevalt segades lisad juurde teised asjad. Aga mina ei saa nõnda. Nimelt ma saan segada ja kallata piima samal ajal või soola puistada, kuid ma ei oska ühe käega mune avada. Nii ma siis avan ettevaatlikult munad ikkagi kahe käega ja siis selleks ajaks jääb segamine katki.
Tegin kõik enam-vähem nagu retseptis kirjas. Kuid sulatatud või asemel panin võitoosist võid. Meil on võitoos laual ja seal on pehme või. Kuna see polnud sulatatud, jäi taignasse hulpima võitükke. Ma küll proovisin võimalikult paljud neist vastu kausi äärt katki vajutada, kuid jah.. see väga ei õnnestu. Kuid mis seal ikka, mõtlesin ma. Need ju sulavad kuumal pannil ära. Ja oi, see on üks ütlemata rammus taigen.
Täidiseks siis läheb 150g sinki, 150g juustu ja 3sl majoneesi.
Ma tegin taas kogused oma suva järgi ning majoneesile segasin juurde ka hapukoort.
Ning siis asusin praadima. Praadisin koogid mõlemalt poolt ja siis lisasin täidist. Panin pannil koogid pooleks ja siis veel pooleks.
Esimesele pannukale panin täidist liiga palju, seega ei saanud pannukat enam kolmeks murda. Kõigest kaheks. Edasi panin täidist aga säästlikult ja pannukad sai väga edukalt kolmeks murda.
Tästsin siis nad ühekaupa taldrikule. Ning üllatus! Neid tuligi täpselt 12, nagu retsept ütles. Oleks saanud ka 13, kuid täidis sai otsa ja siis ühe tegin veidi suurema ja paksema. Ma mõtlen pannuka.
Jansu on vsit õnnelik, kuna kaunistas oma pannukate taldriku nelja peretsellitükiga. :) Kallis mees, tule koju, söök on valmis.
Sõin siis ise ka oma pannukaid ja salatit. Väga maitsev! Ise olen rahul! Söök tuli kenasti välja. Seda julgeks ka teistele pakkuda :)

kolmapäev

Tegin täna hommikul elu esimese mannapudru.
Ega ma muidu ei hakkaks seda mainima aga siiski elu esimene. Tuli selline isu. No ja siis poest ostsin mannat.
Ei teadnud ka, et millist või mis. Ning olen kuulnud, et mannaputru raske teha, kõrbeb kiirest põhja.
Otsin Veski Mati mannat ja enne ostmist vaatasin ikka, kas seal on märge, kuidas seda valmistatakse. See märge oli olemas.
Nii ma siis lasin piima keema, maitsestasin suhkru ja soolaga ning pidevalt segades lisasin ka manna. 10 minutit pidi see keema. Aga mul pole köögis kella ja telefoni ka iga samm endaga kaasas ei tassi.
Mõtlesin siis, et kui pudru välimus hakkab tulema, on ehk 10 mintsa möödas ka.
Pudru välimus tuli aga väga kiiresti. Mu meelest küll kiiremini kui 10 minutiga. Ja järsku oli see ka paks nagu puder olema peab. Võtsin tulelt pudru ära ja see üha enam läks tihedamaks. Ma muidugi segasin hoolega kuna hirm, et see võib ju põhja kõrbeda oli endiselt olemas.
Õnneks põhja midagi ei kõrbend. Kuid siis tekkis teine hirm. et äkki sel pole mingit maitset??
Enne perele andmist maitsesin ise. Mu meelest oli täitsa ok.
Järgmine kord panen sama koguse piima aga nõks vähem mannat.
Minu esimene mannapuder ei läinudki aiataha!
Kuid kogu see asi toimus nii kiiresti, et pilti ei tulnud pähegi teha.
Puder maitses hästi, nägi hea välja ning lõhn oli õige :)

teisipäev

Täna oli selline tunne, et teeks kohe mitu asja ja korraga.
Nagu enamasti, ma ei varu enesele piisavalt aega ja siis läheb lõpp väga kiireks. Kuid pean ka mainima, et need roogade valmistamise ajad, mis retsepti juurde on märgitud, et ühe toiduga läheb nii ja nii palju aega, minu puhul paika ei pea. Mul läheb ikka kauem aega.
Kuid.
Alustasin koogi tegemisest. Täna oli minu retseptivihikus kook nimega Rosinakook.
Vaja läks:
200g margariini
1 klaas suhkur ( mulle ei meeldi sellised ebamäärased kogused.. klaas on ebamäärane)
3 muna
1 klaas jahu ( 1 klaas!!)
3 slp kartulijahu ( ma ei tea, mis see on. otsisin jahu riiulilt, ei leidnud. seega- seda mul polnud)
1tl küpsetuspulber
1tl vanillisuhkur
1tl kardemoni ( taas mul polnud. miks ei ostnud.. hea küsimus).
2 peotäit rosinaid ( panin tunde järgi)
2 spl rõõska koort/piima ( otsustasin piima kasuks, kuna see oli kodus olemas. koguse panin taas umbes)
hakitud pähklid ( ma panin Pähklinäpp, röstitud maapähklid karamellis ja midagi ma purustama ei hakanud)
tuhksuhkur
Edasi tuleb taas täielik segadus. Nimelt ma olen kirjutanud vihikusse, et vahusta margariin suhkruga. Lisa vahustades munad, küpsetusp, jahu, ülejäänud kraam. 175 kraadi u 45 min.
ja kõik. Täpselt selline tekst mul vihikus ongi...
Mäletan, et ema rääkis, et küpsetuspulber tuleb jahuga enne eraldi segada ja siis alles toidule lisada. Nii ma siis tegin. Ülejäänu tegin tunde järgi.
Panin ahju, hoidsin u 40 minutit. Lõhn on küll hea. Välja näeb ka ok ja sain ta vormist ilusti kätte ka. Ning siis lasin jahtuda kuna aega on. Ega seal midagi väga viltu minna ei saa, mulle näib. Kuna seal nagu pole miskit sellist.. aga mine sa tea.
Siis samal ajal tegin taas Tartu Milli vannavahtu. Kuna mu mees selle ostis ja perele see maitses, siis miks ka mitte. Las söövad. Terviseks. Seekord sai ilusti vahustatud ka seda, mitte nagu siis mõned nädalad tagasi.
Ja mu juhtus õnnetus ka! Mul pole iial nõnda koba käsi olnud. Nimelt, kui hakkasin taignale jahu lisama, siis käsi muutus nõrgaks ja kogu põrand oli jahuga koos! ( Kogu on liialdus, kuid sinna kanti). Kuna meil on mustad põrandaplaadid, on iga kübe kohe näha ka... olin nii õnnetu. See on mul tavaline, et töötasaoind on sodi täis. Aga, et põrandale.. ehh.. võtsin tolmuimeja ja imesin. Pesin käed ja kokkasin edasi.
Ja siis viimaks tegin kokaraamatust Pereköögi kokaraamat kartuli-hakkliharulli.
Keetsin kartulid. Alguses panin nad liiga väiksesse potti, siis pidin ümber suuremasse tõstma. Samal ajal, kui kartul kees, segasin kokku hakklihasegu, mis sinna kartuli-hakkliharulli vaja läheb.
Siis loen: riivi kartul... eii! Mul pole aega oodata millal kartul jahtub. Kuidas nad saavad panna valmistamise aja 20 minutit pluss tund aega ahjus. Kartul keeb juba 20 minutit ( vist) ja kui veel peaks jahtuma..nõnda ma siis tõstsin neid tuliseid kartuleid noa otsaga lõikelauale ja proovisin neid hakkida. Nõnda, et ise ma kartulist kinni ei hoidnud, liigutasin vaid nuga. Edasine käik nägi ette riivitud kartuli segamist sulatatud või ja peterselliga. Mõtlesin.. sulatatud või... hm.. mul on küll võid aga ma ostsin ju koogi tegemiseks margariini, mida me nagunii niisama ei söö. Panen siis äkki selle. Mis ikka võib juhtuda. Soola ja pipart panin ka, nagu retsept ette nägi ning segasin kõik kokku. Muna ka. Nende tuliste kartulite hulgas sulas ka margariin. Olin ise nii uhke, nagu ma oleksin sellele retseptile ära teinud.. njah. Vaatasin, et see kartulisegu hakkab kartulipudru ilmet võtma. Aga see tundus olevat ka ok, kuna edasi pidin laotama kogu kartulisegu küpsetuspaberile ja sinna peale asetama hakklihasegu. Keerasin rulli ja ahju. 200 kraadi u 45 minutit. Nüüd ma siis ootan.
Endal mul on juba kõht täis, kuna sõin ära viimased porgandikoogid, mis eile tegin, kuid kuna pere on iga hetk tulemas, tahaks kuulda, mis nad sellest arvavad. Kas tuli välja ka.
MM!! Süüa on ikka tore teha :)

Ütleme nii, et kook oli kena, noa külge kinni ei jäänud aga maitselt tavaline sai. Uuesti ei teeks.
Märge vihikusse retsepti juurde: ei midagi erilist!
Hakklihasöök oli ka ilusti valmis saanud. Küll aga küpsetuspaberit ümber võttes ta natuke lagunes, aga siis oli kohe näha ka, et liha ei ole toores. Ma usun, et täitsa asjalik ja toitev. Panin peale ka veidi hapukoort ning juustu.

esmaspäev

Esmaspäeval tööd ei teee, teisipäeval puhkan veel...
Igatahes on täna taas päev, mil tuleb süüa teha sellest, mis külmikust leida on.
Mina tegin siis midagi väga kerget ja tavalist: makaron hakklihaga. Kuid mu makaronid on sel korral täistera omad. Teisi lihtsalt ei olnud.
Mulle need väga ei maitse aga pidavat ju tervislikumad olema. Kuidas nad aga hakklihaga, mis on sel korral veise oma, kokku sobivad, seda ma veel ei tea. Ehk õhtul maitsen rooga ka ise.
Juurde tegin veel porgandipannkooke. Neid pole ma kunagi varem teinud.
Retsepti võtsin Pereköögi kokaraamatust.
Valisin need, kuna mul juhtus kodus olema porgandeid ning ka teised komponendid olid olemas.
Niisiis. Riivi porgand. Njha. See on tüütu töö. Ma riivin 2 porgandit jutti ja olen sellest riivimisest tüdinenud. Õnneks mul ei olnudki rohkem kui 2 porgandit.
Lisaks porgandile pidi panema veel 1sl suhkur, 1tl sool, 2-3 muna, 5dl piim, 3dl nisujahu, praadimiseks õli.
Segasin kõik need kokku. Munast tuli segada ainult sinna hulka muna kollane ja siis lasta kogu kupatusel u 30 mintsta sesista. Kuna kirjas ei olnud, kas seisma peab külmas või mitte, jätsin selle segu niisama lauale seisma. Ning siis vahetult enne praadimist tuli kõvaks mikserdatud munavalge sinna hulka segada. Ettevaatlikult!
Ma ei tea, mis see ettevaatlikult tähendab... Kraapisin munavalge ühest kausist teise ja segasin kogu kupatust rahulikult alt üles. Kas see oli küllalt ettevaatlikult? Mine võta kinni.
Ja siis asususin praadima.
Ma ei raatsinud neid ju väga kaua praadida. Seega tulid esimesed pannukad sellised, et pealt ja alt praetud, kuid keskelt olid nagu toorevõitu. Edasi praadisin neid kauem ning siis nad tulid ühtlaselt praetud. Vähemalt tundus nii. Lõhn on imehea!
Retseptis oli kirjas, et tulemas on 10 tükki, kuid mul tuli, ma pakun, vähemalt topelt.
Praadisin suure panniga ja pannile korraga panin 3 tükki.
Nad näevad välja sellised kollakad ja paksukesed. Kui ma tavaliselt pannukaid teen, siis tee nad väikse panniga ja ülepannikoogid. Ning õhukesed. Need tänased koogid on aga paksukesed.
Mõtlesin, et kas tavalisi pannukaid saaks ka teha nõnda, et hoopis vahustaks juurde munavalge? Võiks ju proovida.
Tegin pannukad siis valmis ja tõstin endale 3 tükki kõrvale jahtuma, et neid ka ise mekkida ning siis kokaraamatusse vastav märge teha. No et kas tasus proovida või mitte.
Üldiselt ma ei põe väga, kui söök välja ei tule. Kas siis tegin mina midagi valesti või see lihtsalt ei maitsegi mulle. Muidugi on kahju, et raha ja toiduained lähevad raisku, kuid kuidas teisiti ma siis saaksin teda, kas ma saan hakkama ja kuidas see asi maitseb.
Kuid sel korral ma arvan, et mul õnnestus. Igatahes kokaraamatusse tegin märkme, et täitsa ok.
Lõhn on neil suurepärane ja maitse on selline tavaline soolane pannukas :) Aga paksuke ja porgand krõmpsub hamba all. Lisasin ka hapukoort ja mu meelest täitsa maitsvad ning mõnusad. Võib neid teinegi kord teha.

pühapäev

Kuidagi on nii, et ,mõni päev ei viitsi kohe üldse midagi süüa teha.
Tegin siis klassikat- keedukartul ja hakklihakaste.
Kuna see perele maitseb ka, siis on hea teinekord lihtsamat teed minna.
Keetsin siis kartuli, praadisin pannil sibula, lisasin hakkliha, praadisin kenasti ära ning lisasin kohvikoore. See suur pakk.
Midagi muud mul polnud.
Lasin selle vaiksel tulel.. keema? Ses suhtes, et väikesed mullikesed hakkasid tulema. Ja siis keerasin tule alt ära ning lisasin toorjuustu. Segasin selle sinna hulka ja oligi mu kerge kaste valmis. Hakkliha praadimisel maitsestasin ka soolaga.
Juurde tuli keedetud ja riivitud punapeet.
Kodus oli ka hapukoor, kurk ning tomat - sellest sai siis teine klassika- tomati-kurgi salat. Nii me siis sõime.
Äkki homme peaks ikka midagi uut ja toredat tegema!

neljapäev

Ma soovitan, et kui hakkate vihikusse oma retsepte kirja panema, siis ikka nii täpselt, kui võimalik.
Nimelt mina siis täna, või juba eile, mõtlesin, et teen täna esimest korda ühte sidruni torti, mis mul vihikus kirjas ja esimest korda ka kala. Ehk lõhe.
Hakkasin siis oma retsepti järgi minema.
tordi põhi on siis: 2 muna, 4spl suhkur, pool klaasi jahu, 100g võid, 2spl riivsaia. Kirja olen vihikusse pannud, et munad ja suhkur vahustada, lisa jahu, sulavõi. Küpseta tainas 175 kraadi 15-20 min.
No selge. Hakkasin siis pihta. Aga kui palju ma pean neid mune vahustama? Tegin tunde järgi. Siis lisasin kõik nimetatud asjad ja ka riivsaia, kuigi see ei olnud mul enam hiljem kirjas, mikserdasin veidi edasi ja valasin vormi? Kuid äkki ma mikserdasin mune liiga vähe? Või äkki pärast munade mikserdamist oleks piisanud, kui lisan ülejäänud asjad ja segan need lihtsalt lugsikaga sinna hulka?
Igatahes midagi ei olnud kirjas, siis ma toimetasin nõnda.
Panin siis kraami ahju ja hoidsin seal umbes 15 minutit.
Samal ajal proovisin siis seda katet teha. Kirja oli mul pandud järgmiselt: 1 klaas vett, 3/4 klaasi suhkur, 2 muna, 2spl maisitärklis, 2 spl sidrunimahl, 1tl riivitud sidruni koor, 25g või.
Sega vesi, suhkur, munad, tärklis- kuumuta. Sidrunikoor. Paar tundi külmas.
Et siis.. ma ei saanud aru, kas kõigepealt segan selle möksi kokku ja siis kuumutan või segan selle otse potti ja siis see samal ajal kuumutab? Ma valisin viimase variandi. Muidugi, nagu ka eelnevalt olen kirja pannud, ei olnud mul ka selle toidu tegemiseks kõiki komponente. Nimelt mul puudus- maisitärklis!
Aga mul oli kartulitärklis. Pole sama vist? Kes on kokkamises rohkem kodus saab nüüd vist küll naerda ja mõtleb, et ei ole võimalik! See naine on küll ikka väga kaugel söögi tegemisest!
Igatahes ma ei teagi milline see maisitärklis ongi.
No ma siis lisasin kartulitärklist. Kas see oligi siis nii suur viga, et kui oleks olnud maisikas, siis oleks kõik ok olnud? Ma ei tea.
Igatahes ma kuumutasin siis seda väiksel tulel ja segasin terve aja. Kokku äkki 10 minutit. Siis pistsin külmkappi. Ja ta oli seal u 2 tundi ja ei midagi. see oli ikka vedel. Ma ei pannud seda koogile, kuna see oleks ju minema voolanud. Milline see aga oleks pidanud tulema, seda ma ka jällegi ei tea, kuna võtsin retsepti oma vihikust.
Kas ainuke vale asi oligi siis see tärklis, või tegin ma veel midagi valesti? Ei tea. Ega ma ei viitsinud ju seda netist ka otsida, kuna neljapäev on ka koristuspäev ja pole aega pool päeva söögi tegemisele kulutada.. ühesõnaga. Ma ei ole seda põhja maitsnud, kuid usun, et moosiga kõlbab küll.
Selle sidruni vedeliku kallasin minema. Sinna peale oleks pidanud tulema veel kate 100g rõõska koort, vanilli ja 1/2 sidrunikoor. Ma ei tea, palju seda vanilli ( suhkrut ma oletan) panema peab, kuna seda pole kirjas. Aga ma ei hakanud seda tegema, kuna kook läks nässu.
Siis tegin lõhe. Ma pole kunagi kala teinud. See siis esimene kord. Mäletan, et rääksin oma töökaaslasele ka eile, et hakkan tegema lõhe ja olen kuulnud, et see on kerge teha. Ta ütles, et jah on. Tema ema on seda isegi pannil teinud, kuid kõige parem on ikka sis, kui ahjus fooliumi sees teha. FOOLIUM! Kas minu retseptis on see kirjas? ei ole. Aga ma ikka tegin selle fooliumis.
Ka selle tegemiseks ei olnud mul kõiki asju. Nimelt tilli mul polnud. Panin siis kuivatatud pakist basiilikut. ei tea, kuidas jääb.
Õnneks on meil sidrunit ja seda saab peale pigistada kui vaja,
Aga retsept minu vihikus on siis selline: PUNAPEEDIGA LÕHE
800g lõhefilee
1/2tl soola
valge pipar
2-3 keedetud peet
2-3 sl toiduõli
Eemalda kalalt luud, maitsesta. Puista üle tilliga. Laota peet kalale ja pintselda üle õliga. 200 kraadi 20-25 minutut.
Nii. Mul siis tilli ei olnud. Ja valge pipra asemel kasutasin musta. Ahjus hoidsin u 25 minutit. Ja mul oli keedetud peet aga riivitud. ehk siis ma ei saanud sinna peale kettaid lõigata.
Maitsnud ma ei ole seda veel. Välimus tundub ok.
Kalale juurde tahtsin teha ahjukartuleid. Ma pole neid kunagi teinud. Koorisin toore kartuli ja lõikasin tükkideks. Suured tükid jätsin. Siis puistasin peale soola ja veidi ka õli ning panin koos lõhega nad ahju. Ma ei tea, kuidas nad välja tulid, kohe peaks maitsema. Tegemise ajal mõtleisn, kas ahjukartulid ikka kooritakse? Ma ei tea. Mina seekord siis koorisin.
mm...natuke tekitab see kurbust, kui söögid välja ei tule. Samas aga on see minu süü ka. Kui ma jätan mingid asjad ostmata või ma ei kirjuta kõike vajaliku retseptist üles, siis ongi veidi raske õnnestuda. Eks tuleb sellest õppida.

Maitsesin ka siis oma tehtud rooga. Kartuli oli väga hea, krõbe ja mõnus. Aga lõhe, minule kui toiduvalmistamis eksperdile tundus alguses silmaga vaadates, et ta on valmis. Aga maitstes tundus ikka veel nõks toores. Tõstsin kala siis foolumis tagasi ahju, mis on küll välja lülitatud, kuid soe. Äkki mehe tulekuks natuke valmib seal edasi.

teisipäev

Kui hakkasin täna vaatama, et mida sis süüa teha, avastasin, et mu truu vihik hakkab vaikselt läbi saama. Ning kuna meil hetkel ahi ei tööta, pidin otsima midagi, mida saaks pannik teha. Leidsin ka. Aga mitte enam oma vihikust vaid, eelmisel aastal sain sünnipäevaks raamatu " Pereköögi kokaraamat".
Seni polnud ma sealt veel ütregi rooga teinud, kuid nüüd siis lõin selle lahti ja hakkasin otsast minema.
Jätsin vahele kõik hommikusöögid ja pannkoogid ning peatusin hakkliharoogade juures.
Teadsin, et meil hakkliha on. Mis siin siis on sellist, mis tundub kohe lugedes hea, lihtne ning ei vajaks poest paljude asjade ostmist.
Hakklihahautis nuudlitega. Nämma?! Ei  tea veel, pole proovinud.
Mäletan aega, kui kokaraamatu lugemine ei andnud mulle mingit aimndust, kas tegu on maitsva roaga või mitte. Nüüd olen selle ära õppinud.
Niisiis- poodi tuli sellegi poolest minna, kuid õnneks ei pidanud väga palju koju kraami tassima.
Hakkasin siis tegema. Endalegi üllatuseks hakkasin tegema seda sööki täpselt nii, nagu retseptis kirjas oli. Ja algusest peale. Ei hakkinud ma midagi ette ega valmistanud midagi ette, vaid lihtsalt tuld. Ma isegi ei mõelnud sellele, et loeks, tutvuks ja hakiks enne midagi ja siis hakkaks uuesti retsepti algusest lugema ning vajalikke liigutusi tegema.
Seal retsepti all on kirjas, et tegemiseks kulub 25 minutit ja ma arvan, et mul umbes selline aeg kulus ka.
Ma ostsin Knorri nuudleid. Poes olid ka odavamad, kuid mõtlesin, et kuna ikkagi teen söögi ju oma perele, siis võib osta ka mõni sent kallimad nuudlid ( kus nüüd priiskas). Võtsin maitsega Golden chiken. Mitte, et mu hakkliha oleks olnud ka kana oma. Ei. Ma lihtsalt tahtsin kana nuudleid. Kui palju see ikka siis mõjutab, või mis?!
Igatahes. Ainuke asi mida mul retsepti järgi ei olnud, oli sibulapeased. Ma ei teagi, mis need on. Kas need on need rohelised? Igatahes seda ma ei ostnud ja mul kodus ka pole.
Ja veel on retseptis kirjas, et 2dl salsat või tomatikastet, ketšupit. Kuid kuna mul oli ketšup kodus, ei hakanud ma midagi juurde ostma.
Kui tuli aga aeg, et ketšup rooga lisada, sain ma aru, et seal ees on 2dl. mmm.. palju see siis on.. Igatahes ma panin tunde järgi seda.
Veel oli tegu mul veega. Nimelt peab söögile lisama ka 2dl vett. Siis korraks mõtlesin, et millist vett siis. Lisasin kraanist sooja vett. Korraks mõtlesin ka külma vee peale, kuid ei. Söök on pannil ju soe, valisin sooja vee.
Kui nuudlid keevasse vette panin, avastasin, et vett on liiga vähe mul potis. Tegin siis nuudlid katki. Siis nad enam-vähem kattusid veega. Oleks ma aga talitanud oma ema sõnade järgi, et alati peab olema söögi tegemise ajal keeduvee kannus keedetud vett, oleksin saanud muretult keedetud vett juurde valada. Mul seda aga ei olnud. See kanngi on hetkel teab kus ninh kohe kindlasti mitte pistikus, kuna  meil pole veel köök valmis. Seega jah. Purustasin nuudlid.
Aga hea oli teha süüa 4 augulisel pliidil. Mõnus. Seda nautisin täiega.,
Veel avastasin täna, et mul oleks ikka hädasti põlle vaja. Kogu see rasv ja söök pritsib kahte lehte laiali. Ning meenus ka see, et munakell on hädavajalik. Nimelt mul pole köögis kella ja telefoni näppida on ka nii tüütu. Esiteks pole käed teab mis puhtad, kuna ma ju kokkan :) ning teiseks polegi mingit punkti. Aga munakella saaks tiksuma panna.
Sellepärast, kuna munakella pole ja telefoni on paha näppida, kuumutasin sööki pannil taas tunde järgi. Kuigi retseptis on kenasti kirjas, et 10 mintsa ja siis 5 mintsa. Kuid kuna kella pole, tegin seda tunde järgi. Loodan, et tuli maitsev söök.
Välja näeb ta potis nii:
Kõrvale oleksin võinud teha veel ka värske salati, kuid head mõtted tulevad ikka (teinekord) liiga hilja.

laupäev

Kuidagi lähevad need nädalavahetused nõnda, et ma ei planeeri selleks ajaks mingit sööki. Nii siis ka see kord. Otsustasime siis teha midagi kerget: kartulipuder ja hakklihakaste.
Kartuliputru teen nõnda, et kartul äheb keema, siis tambin nad puruks lisades juurde toasooja või ( tunde järgi) ja toasooja piima ( klaasitäis). Ja seekord lisasin juurde ka riivitud toore porgandi. Porgandit soovis mu mees. Ma muidugi ütlesin, et ai.. siis tuleb see ka ju keeta. Kuid mees ütles, et toorest võib ka, kui see riivitud. Ja tuli väga maitsev.
Kastme teen nii, et praen sibula, praen hakkliga, valan juurde koore, lasen selle keema ning kõige viimasena keeran pliidilt tule, kuid panni jätan pliidile ning lisan terve paki toorjuustu.
Kõrvale tegime kapsa-porgandi salatit ja riivisime keedetud peeti.
Mulle maitses. Lihtne ja hea.

reede

Lõpuks reede!

Kui rahaga on nagu on.. siis tuleks ikka kodus tuhnida ning midagi ehk leiab. Millest süüa teha.
Mina leidsin.
Nagu ikka pean rääkima sellest, et ma muidu ei kasuta valmis tooteid ega segusid, KUID, meil siiski oli kodus üks Maggi idea Kanale nelja juustu kastmes. Kust see meile sai, seda ei tea. Äkki ämm tõi või mees tõi.. igatahes ma selle leidsin ja mõtlesin, teeme siis ära.
Siin  on kirjas, et 100g kanafileed, mul oli 400 g.
Ja siis tegin täpselt nii, nagu pakil kirjas. Alguses ma kohe ei saanudki aru, et kus siis eesti keeles see õpetus on. Lõpuks leidsin.
Hakkasin siis fileed lõikuma, asetasin küpsetusnõusse ja loen järgmist punkti: sega koti sisu koorega ja siis vala vormi. Eh.. nagu ikka mul söögi tegemine oli jäänud viimasele minutile! MUL EI OLE JU AEGA SEDA VEEL KUSKIL SEGAMA HAKATA!
Puistasin puru otse kanale, valasin koore ja siis hakkasin neid seal segama. Vaatasin, et see puru oleks ilusti segatud.. ma loodan ka, et oli, ja siis panin eelnevalt soojaks aetud ahju.
Pakil oli kirjas 30 mintsa, ma hoidsin 25, kuna selle kana peale tuli üks pruun laik. Siis keerasin ahju välja ja hoidsin sööki seal edasi.
Minul aega ei olnud, et seda maitsta. Aga eks küsin siis mehelt hiljem.
Juurde tegin ka ühe salati, mis ma oma targast vihikust leidsin.
Selle retsept on siis järgmine:
APELSINISALAT
1 till
2-3 apelsini
1 värsek kurk
3-4 muna
6-8 petersellilehte
4 spl valgeveiniäädikas või sidruni mahl
sool, suhkur.
Hakkisin apelsinid, kurgi, munad.. aga mul polnud neid maitserohelisi. Sidrunit ka polnud. Valgeveiniäädikat ka polnud! Appii! Miks ma ei või korralikult neid retsepte lugeda ja kõik asjad endale varuda, enne kui käed külge löön...no aga kõik oli juba lõigutud.. mis siis ikka. Proovin loominguline olla. Maitserohelist üldse ei ole. ok. Panin siis 1 spl valget veini salatisse. Maitsesin, mulle tundus ok. Panin selle salati külma, eks näis, kui pere sööma seda asub, mis nad arvavad.
Ma arvan, et lapsele ei tee see 1 lusikas veini ka midagi. Pannakse ju kastmetesse ja mujalegi seda veini. Ja laps ju juba paari nädala pärast 9-aastane. Igatahes. Selline söök siis täna.

kolmapäev

Kui süda valutab või tuju on kehv, siis süüa teha ei saa. Seda olen ma õppinud.

Aga nälga ka ju ei jää..

seega täna tegin Tartu Milli mannavahtu. Ma kordan veel, et pole kunagi väga heakskiitvalt suhtunud valmis segudesse kuid juba teist päeva ise kasutan neid, eks.

aga mannavahtu ma teha teisiti kahjuks ei mõista ka. Ma ise seda ei söö, kuna muinu maitsele on see magus ning piima ma ka väga ei armasta. Lapsena küll sõin mannavahtu palju-palju! Mu ema teeb seda suurepäraselt! Ja ka lasteaias olid meil head söögid ning mul sellega halba mälestust ei ole. Õnneks. Nii siis ka minu pere sööb seda. Neile siis teengi.

Pull on aga selles, et seal tuleb ju miksrit kasutada. No et kogu kraam ikka vahule saada. Aga me just kolisime ja kõik asjad on pilla-palla. Mina siis otsisin miksrit, kui vahu pulber oli kenasti juba potis ja mikserdamiseks valmis. Miksri leidsin, aga neid, mis miksri otsa käivad- mida pole, seda pole. Leidsin vaid need kruvide moodi. Mis siis ikka- proovisin. Kahju head kraami ka raisku lasta. Mikserdan ja mikserdan. Ei midagi. Milleks neid üldse kasutatakse? Jätsin siis jonni ja mõtlesin, et äkki söövad siis niisama selle vahusupi ära. Ning just siis, kui olin miksri kokku pannud, avastasin, et trepi all on ju veel üks kast. Ja seal need õiged otsad ka olid! Jee.! Ma päästsin selle vahu!

Midagi tahtsin veel teha, aga poodi ei jõudnud. Siis mõtlesin, et teen siis klassikat: makaroni ja hakkliha. Kuid siis hakkasin mõtlema, et mida ma siis õigupoolest teha mõtlesingi, et mis mul puudu on. Võtsin oma kurikuulsa kokavihiku ja otsisin. Plaan oli teha täidetud tomateid. Aga mis sinna siis vaja? Hakkliha, keedetud riis, muna, riivjuust. Mul olid ju kõik olemas. ja ka tomatid. Nii ma siis otsustasin, et proovin need tomatid siiski valmis teha. Palju mul neid pole ja hakkliha ka kõigest 300g. Sain 4 tomatit. Ja panin riisi ning makaronid keema. Kuna mul on 2 rauaga pliit, siis hakkliha samal ajal pruunistada ei saa. Ja kuna hetkel on ka nii, et kui pliit töötab, siis ahju tööle panna ei saa. Ehk siis pean valmis keetma makaronid, riisi, siis hakkliha siis ahi sisse ja siis loodan, et jõuan neid tomateid seal ahjus 20-30 minni hoida ka. 

Mida mu mees sellest arvab, et ma kõik tomatid ära kasutasin, seda ma ei tea. Aga tomatite sisust tegin hapukoore ja soolaga salati. Kurki seekord pole külmkapis.

Tomatid lähevad ahju siis 225 kraadi ja 20-30 min. 

Miks ma tegin isegi vaid 4 tomatit, kuna ma tahan katsetada ja proovida, ma tahan teada. Eks näis, mis välja tuleb. 

Muidugi ma ei osanud teha piisavat kogust neljale tomatile. Nii siis jäi mul seda sisu alles. Ma panin selle tomatite keskele ja siis kõik koos ahju. Ka makarone keetsin liiga palju. Hakkliga oli märksa vähem. 

Nojah, kaubanduslikku välimust neil ei ole ( vaata fotot albumist). Ja selle möksi, mis üle jäi, oleksin ma pidanud kohe ära viskama. See ei kõlba kuskile.

Jah. Ja olemegi tagasi alguses: ei saa teha süüa kui süda nutab. Süüa peab temega südamega. Kurb süda ei anna õigeid vastusied. Hoiame südame rõõmsana...

teisipäev

Tere. Mina olen Jane. 27-aastane. 

Umbes aasta tagasin kohtusin oma praegust elukaaslast. Ja me elame nüüd juba mingi aeg koos. Meid on siis 4: mina, tema, ta poeg ja koer. Ning mina olen perenaine.

Kuidagi on nii läinud, et pole varem ma leidnud meest, kellega koos elada ja seega pole ma ka teab mis suur kokk. Kui üksi elasin sai söödud makarone ja tatart ning söögile kulus nädalas max 20 eurot. Ning poes sai käinud siis korra nädalas, et oma tatravaru täiendada. 

Jah, olen naisterahvas ning ei oska süüa teha. Kus on häbi ots!

Niisiis, kolisime kokku ja mul tuli esimest korda elus tunne, et tahaks oma perele süüa teha. Muidu eelmiste peikadega oli mul plaadimasinas vaid üks plaat: ma ei mõista süüa teha ja ma ei taha ja ma ei saa ja ma ei oska ja mul pole annet. Ühesõnaga neil ei õnnestunudki minu kokakunsti kiita.

Kuid ega selle mehega ka algus kerge ei olnud. Mainisin ikka ära, et ma ei ole süüa teninud, kui mu jutust jäid ära sõnad ma ei oska ei saa ei taha! Nüüd ma tahtsin!

Alustuseks tegin siis pannkooke. Neid olin ma kunagi varem teinud oma õdedele ja nemad sõid. Kuid ma tegin neid kooke salaja. Ses suhtes, et kui meest kodus ei olnud, siis kiirelt tegin valmis ja täitsa head tulid. See andis kindlust juurde.

Ja nii ma siis hakkasin mõtlema, et mida teha, kuidas teha. Kust saab retsepte? leidsin üles oma vana vihiku, kuhu kunagi olin mõned retseptid kirja pannud. Aga millist rooga neist teha kõlbab? Kas need on üldse õigesti üles kirjutatud?

Kuna ei tahtnud, et ükski retsept solvuks, hakkasin neid siis otsast tegema. Iga retsepti juurde kirjutasin hiljem ,kui olin rooga mekkinud ning valmis teinud ( vastupidi: valmis teinud ja siis mekkinud) ka väikese kommentaari. Et kas maitses või mis ma teisiti tegin. Kui seal on märkus, et pigem mitte või ei maitse, siis seda ma uuesti tegema ka ei hakka. Ainuke erand on koogid, kui ma olen neid liiga vähe ahjus hoidnud. Sest minu mure alguses oli see, et ma ei "raatsinud" kooke ahjus hoida. Muretsesin, et äkki kõrbeb ära. Siis ma ei suutnud oodata mil ta maha jahtub ning ründasin teda noaga. Siis kook lagunes ja kaubanduslik välimus kadus. 

Minu mehe ainuke kokaraamat oli " Jamie 15 minuti road". Aga algajale, kelleks ma ka täna ennast pean, see ei passi. Jah, road tundusid ja tunduvad isuäratavad, kuid kui sa põhimõtteliselt esimest korda elus keedad kartuleid ja helistad emale, et kuidas küll teha makarone hakklihaga.. siis ei.

Niisiis. Minu vihik. Hiljem hakkasin ka teadlikult ajakirjadest retsepte otsima ja tegin lõika kleebi. 

Sain jõuludeks ühe purgi, kus olid kuivained sees ja kui lisad juurde 4 muna ning 150g sulatatud võid, saad keeksi! Tavaliselt ma selliseid valmistooteid väldin. Aga selle ma sain ja mõtlesin selle täna ka valmis teha. Ahjus hoidsin mitte 50 minni vaid 45. Aga ahjust välja ei võtnud, kui olin temperatuuri maha keeranud, vaid hoidsin veel ahjus u 20 minni. Ma ei tea, kas see on õige või mitte. 

Ühesõnaga oli pakile kirjutatud parim enne: jaan 2016, aga täna on märtsi lõpp 2016. Mis seal ikka. Mis selle kuiva seguga ikka juhtub, Tegin valmis. Vormist ma kätte ei saanud ja keeks läks pooleks. Kuigi määrisin vormi eelnevalt võiga aga ju ma koonerdasin ka selle võiga. Maitse oli küll hea.

Eile tegin Kanavorm toorjuustuga. Minu meelest tuli hea. Mehele ka maitses.

Kui ma alles alustasin söögi tegemist ja mees sõi mu rooga ilma, et ma oleks kodus olnud, siis tahtsin kohe, et ta mulle helistaks või kirjutaks et kuidas siis oli. Ta ikka kiitis mind. Kuid kui ma ise maitsesin ja mulle ei meeldinud, siis läks kohe kokaraamatusse märge EI! Või mitte midagi erilist.

Teistele ma siiski veel süüa ei tee. Kuigi peab mainima, et olen enesekindlam. Ja mis kõige tähtsam, mulle meeldib süüa teha! Isegi, kui on olnud olukordi, kus ma lähen poodi ja ei leiagi seda, mida otsisin.

Kavatsen aga tänasest kõik oma elus kokkamisega seotu kirja panna.