teisipäev

Kui hakkasin täna vaatama, et mida sis süüa teha, avastasin, et mu truu vihik hakkab vaikselt läbi saama. Ning kuna meil hetkel ahi ei tööta, pidin otsima midagi, mida saaks pannik teha. Leidsin ka. Aga mitte enam oma vihikust vaid, eelmisel aastal sain sünnipäevaks raamatu " Pereköögi kokaraamat".
Seni polnud ma sealt veel ütregi rooga teinud, kuid nüüd siis lõin selle lahti ja hakkasin otsast minema.
Jätsin vahele kõik hommikusöögid ja pannkoogid ning peatusin hakkliharoogade juures.
Teadsin, et meil hakkliha on. Mis siin siis on sellist, mis tundub kohe lugedes hea, lihtne ning ei vajaks poest paljude asjade ostmist.
Hakklihahautis nuudlitega. Nämma?! Ei  tea veel, pole proovinud.
Mäletan aega, kui kokaraamatu lugemine ei andnud mulle mingit aimndust, kas tegu on maitsva roaga või mitte. Nüüd olen selle ära õppinud.
Niisiis- poodi tuli sellegi poolest minna, kuid õnneks ei pidanud väga palju koju kraami tassima.
Hakkasin siis tegema. Endalegi üllatuseks hakkasin tegema seda sööki täpselt nii, nagu retseptis kirjas oli. Ja algusest peale. Ei hakkinud ma midagi ette ega valmistanud midagi ette, vaid lihtsalt tuld. Ma isegi ei mõelnud sellele, et loeks, tutvuks ja hakiks enne midagi ja siis hakkaks uuesti retsepti algusest lugema ning vajalikke liigutusi tegema.
Seal retsepti all on kirjas, et tegemiseks kulub 25 minutit ja ma arvan, et mul umbes selline aeg kulus ka.
Ma ostsin Knorri nuudleid. Poes olid ka odavamad, kuid mõtlesin, et kuna ikkagi teen söögi ju oma perele, siis võib osta ka mõni sent kallimad nuudlid ( kus nüüd priiskas). Võtsin maitsega Golden chiken. Mitte, et mu hakkliha oleks olnud ka kana oma. Ei. Ma lihtsalt tahtsin kana nuudleid. Kui palju see ikka siis mõjutab, või mis?!
Igatahes. Ainuke asi mida mul retsepti järgi ei olnud, oli sibulapeased. Ma ei teagi, mis need on. Kas need on need rohelised? Igatahes seda ma ei ostnud ja mul kodus ka pole.
Ja veel on retseptis kirjas, et 2dl salsat või tomatikastet, ketšupit. Kuid kuna mul oli ketšup kodus, ei hakanud ma midagi juurde ostma.
Kui tuli aga aeg, et ketšup rooga lisada, sain ma aru, et seal ees on 2dl. mmm.. palju see siis on.. Igatahes ma panin tunde järgi seda.
Veel oli tegu mul veega. Nimelt peab söögile lisama ka 2dl vett. Siis korraks mõtlesin, et millist vett siis. Lisasin kraanist sooja vett. Korraks mõtlesin ka külma vee peale, kuid ei. Söök on pannil ju soe, valisin sooja vee.
Kui nuudlid keevasse vette panin, avastasin, et vett on liiga vähe mul potis. Tegin siis nuudlid katki. Siis nad enam-vähem kattusid veega. Oleks ma aga talitanud oma ema sõnade järgi, et alati peab olema söögi tegemise ajal keeduvee kannus keedetud vett, oleksin saanud muretult keedetud vett juurde valada. Mul seda aga ei olnud. See kanngi on hetkel teab kus ninh kohe kindlasti mitte pistikus, kuna  meil pole veel köök valmis. Seega jah. Purustasin nuudlid.
Aga hea oli teha süüa 4 augulisel pliidil. Mõnus. Seda nautisin täiega.,
Veel avastasin täna, et mul oleks ikka hädasti põlle vaja. Kogu see rasv ja söök pritsib kahte lehte laiali. Ning meenus ka see, et munakell on hädavajalik. Nimelt mul pole köögis kella ja telefoni näppida on ka nii tüütu. Esiteks pole käed teab mis puhtad, kuna ma ju kokkan :) ning teiseks polegi mingit punkti. Aga munakella saaks tiksuma panna.
Sellepärast, kuna munakella pole ja telefoni on paha näppida, kuumutasin sööki pannil taas tunde järgi. Kuigi retseptis on kenasti kirjas, et 10 mintsa ja siis 5 mintsa. Kuid kuna kella pole, tegin seda tunde järgi. Loodan, et tuli maitsev söök.
Välja näeb ta potis nii:
Kõrvale oleksin võinud teha veel ka värske salati, kuid head mõtted tulevad ikka (teinekord) liiga hilja.