teisipäev

Tere. Mina olen Jane. 27-aastane. 

Umbes aasta tagasin kohtusin oma praegust elukaaslast. Ja me elame nüüd juba mingi aeg koos. Meid on siis 4: mina, tema, ta poeg ja koer. Ning mina olen perenaine.

Kuidagi on nii läinud, et pole varem ma leidnud meest, kellega koos elada ja seega pole ma ka teab mis suur kokk. Kui üksi elasin sai söödud makarone ja tatart ning söögile kulus nädalas max 20 eurot. Ning poes sai käinud siis korra nädalas, et oma tatravaru täiendada. 

Jah, olen naisterahvas ning ei oska süüa teha. Kus on häbi ots!

Niisiis, kolisime kokku ja mul tuli esimest korda elus tunne, et tahaks oma perele süüa teha. Muidu eelmiste peikadega oli mul plaadimasinas vaid üks plaat: ma ei mõista süüa teha ja ma ei taha ja ma ei saa ja ma ei oska ja mul pole annet. Ühesõnaga neil ei õnnestunudki minu kokakunsti kiita.

Kuid ega selle mehega ka algus kerge ei olnud. Mainisin ikka ära, et ma ei ole süüa teninud, kui mu jutust jäid ära sõnad ma ei oska ei saa ei taha! Nüüd ma tahtsin!

Alustuseks tegin siis pannkooke. Neid olin ma kunagi varem teinud oma õdedele ja nemad sõid. Kuid ma tegin neid kooke salaja. Ses suhtes, et kui meest kodus ei olnud, siis kiirelt tegin valmis ja täitsa head tulid. See andis kindlust juurde.

Ja nii ma siis hakkasin mõtlema, et mida teha, kuidas teha. Kust saab retsepte? leidsin üles oma vana vihiku, kuhu kunagi olin mõned retseptid kirja pannud. Aga millist rooga neist teha kõlbab? Kas need on üldse õigesti üles kirjutatud?

Kuna ei tahtnud, et ükski retsept solvuks, hakkasin neid siis otsast tegema. Iga retsepti juurde kirjutasin hiljem ,kui olin rooga mekkinud ning valmis teinud ( vastupidi: valmis teinud ja siis mekkinud) ka väikese kommentaari. Et kas maitses või mis ma teisiti tegin. Kui seal on märkus, et pigem mitte või ei maitse, siis seda ma uuesti tegema ka ei hakka. Ainuke erand on koogid, kui ma olen neid liiga vähe ahjus hoidnud. Sest minu mure alguses oli see, et ma ei "raatsinud" kooke ahjus hoida. Muretsesin, et äkki kõrbeb ära. Siis ma ei suutnud oodata mil ta maha jahtub ning ründasin teda noaga. Siis kook lagunes ja kaubanduslik välimus kadus. 

Minu mehe ainuke kokaraamat oli " Jamie 15 minuti road". Aga algajale, kelleks ma ka täna ennast pean, see ei passi. Jah, road tundusid ja tunduvad isuäratavad, kuid kui sa põhimõtteliselt esimest korda elus keedad kartuleid ja helistad emale, et kuidas küll teha makarone hakklihaga.. siis ei.

Niisiis. Minu vihik. Hiljem hakkasin ka teadlikult ajakirjadest retsepte otsima ja tegin lõika kleebi. 

Sain jõuludeks ühe purgi, kus olid kuivained sees ja kui lisad juurde 4 muna ning 150g sulatatud võid, saad keeksi! Tavaliselt ma selliseid valmistooteid väldin. Aga selle ma sain ja mõtlesin selle täna ka valmis teha. Ahjus hoidsin mitte 50 minni vaid 45. Aga ahjust välja ei võtnud, kui olin temperatuuri maha keeranud, vaid hoidsin veel ahjus u 20 minni. Ma ei tea, kas see on õige või mitte. 

Ühesõnaga oli pakile kirjutatud parim enne: jaan 2016, aga täna on märtsi lõpp 2016. Mis seal ikka. Mis selle kuiva seguga ikka juhtub, Tegin valmis. Vormist ma kätte ei saanud ja keeks läks pooleks. Kuigi määrisin vormi eelnevalt võiga aga ju ma koonerdasin ka selle võiga. Maitse oli küll hea.

Eile tegin Kanavorm toorjuustuga. Minu meelest tuli hea. Mehele ka maitses.

Kui ma alles alustasin söögi tegemist ja mees sõi mu rooga ilma, et ma oleks kodus olnud, siis tahtsin kohe, et ta mulle helistaks või kirjutaks et kuidas siis oli. Ta ikka kiitis mind. Kuid kui ma ise maitsesin ja mulle ei meeldinud, siis läks kohe kokaraamatusse märge EI! Või mitte midagi erilist.

Teistele ma siiski veel süüa ei tee. Kuigi peab mainima, et olen enesekindlam. Ja mis kõige tähtsam, mulle meeldib süüa teha! Isegi, kui on olnud olukordi, kus ma lähen poodi ja ei leiagi seda, mida otsisin.

Kavatsen aga tänasest kõik oma elus kokkamisega seotu kirja panna.